Pühendus : Mu halvim seltsimees iroonia.
Mu kalleim vaenlane sarkasm.
Kauneim kunst on teha
igikaosest
pulseeriv süda
Maa rõõsakoorest nõrgund
ning silmapiirist surematust
tulnud käsivarte peal
Zahar punub gisti võrgu
eristades halba heast
ja loodamatui poegi taob
ta tuuma voolavus kui maol
pugededes läbib praod
et halomaiku poleks kaol
Zahar ilma jutututa teeb õige
pole vaja liigset tööd
on meelenukrust painav öö
vaid vajamatu kõrvalpõige
Zahar möödub
pääsid tõuseb
mütsid härdunult on kadund peast
Zahar kaob
ja kas nüüd pookse?
On mütsidega ka kadund pead.
No comments:
Post a Comment