aeg

ma unistan ajast
kus vastu kajab
vee sulin

kus lahkuda on sama kerge
kui talvel saabuv lumi
ja mõte sama selge on
kui ette ennustav uni

sel ajal oleks
põud selge
hea ei oleks kole
tulevik oleks helge

teadmatus saaks karistatud
ahnus ei saaks laristatud

päike loojuks homme
ja täna oleks hea

tuul puhub
rebase sulest
hapniku talle suhu
kiigub rebane tuules

ja siis ta samm läheb segi
parem on ees kui vasak
ja vasak ees kui parem

ja ta mõistab
mis mõtlematus
taga tegi

pea

pea , mu pea
mis mõelda ei tohiks
ning murest ohib
see pea , mu pea
täis õnne on
ja õnnetust ja ohtu

mäletab ta hirve , kes aasal sõi rohtu
tunnetades hirve silmis ta midagi
ohtu ?

oh pea , mu pea ,
see mäletab veelgi
mis oli ära
näeb, mis on eelgi

tuul
ja lehed
mis selles lendavad
kui kuu on ehe
ja varjud rändavad

ja hämar on taevas
tumedamgi veel
katkisemais vaevas
laotub pimedus veel'

vihm
ja rohi
mis selles märgub
ja kihk mis ei tohi
siiski jääb kängu

ma võiks

ma jääks seisma
hoog raugeks
ma kõnniks veel
ja lendleks kaugel
seal kus ilu vohab
ja hõljuks
kaugel puude kohal

ma seisaks keset tormi
ja tuul lööks mu mõtteid lahku
ja kui pimedus mind vormiks
ma temastki lööks lahku


ja ma kissitaks silmi
kui läheks liiga imalaks
ma ärkaksin unest
kui läheks liiga piinavaks

ma tõuseks pinnale
kui ma uppuks
ja mu hääl kaoks
kui ma sügavikku kukuks
ja mu närvid kaoks
kui läheks liiga teravaks
ja mu tahtmine kaoks
kui soovid muutuks liiga elevaks

ma teeks kõike millegi jaoks
kõike millegi nimel
ja kui kõik millalgi kaoks
juhtuks minugagi ime

See , meie Eesti

geniaalsusest pakatav
nakatav
pärisusest , südamlikusest
ja värisevatest
tunnetest

tuuled ,
mis metsi paitamas
tugev ,
nõrku aitamas

ja õhk
vabam
kui meri
ja soontes voolamas
meil vaba veri

ja armastus südames
põksumas poolt
selle rohelise rohu
ja sügavaima sohu
ja eradaima lume
ja õhtutaeva sume´

talumatu hääl
mu peas
väidab et
ma ei peaks
mõtlema
ja tajuma
vaid
ainult
tundma

ringiratast

ratas
pöörleb
kuradiratas
on see
vist
maa tiirleb
eluratas
on see
vist
mõtted eksivad
kuhugi teele
on nad
minekul
vist
viga kaob
udus upub ta
vist
süda hüppab
armastab ta
vist
peegel peegeldab
kurb paistab ta
vist

jälle unes

meri ahmab tuule
kahmab tuld
ja põletab viha
ja helgib päikses
ja jõuline
kuu
pöörab ümber
ja peidab pimeduse
ja kaasab tähed
ja morfiin voolab
veres
ja süda
hüppab
välja ning sisse
olles selle kollase
puu all
ma kõike seda
näen unes

pingutuseta

sõnad
pingutuseta
on vabam kui meri
parim puhtus
ja ilusaim tuul
puhub neist läbi
sõnadest
mis oma ilus helgivad
sest neid
on öeldud
pingutuseta

Võti

kõige hullem on kaos,
kus seost ei ole ,
kus kõik on vaos ,
kuid teerada pole
kõige pimedam on tänav ,
kui sa ei tea kuhu minna ,
kõige tumedam on särav ,
kui surm puudutab su rinda
kõige ahnem on ahnus ,
mis kombib piire ,
jättes need lahku ,
ületades piire

sel pimedal tänaval ,
on üks maja ,
ta on kollane , must , värvitu
ja temas kuulda on kaja

selle uks avaneb
tormakalt , vaikselt
ja julgus kahaneb
ja süda paiseb
ja seal on üks tuba
kus täpselt - ei tea
seal toas on mugav
soe ja hea
kuid varsti on külm
ja jäik ja niiske
ja siis on küll ja küll
kosta langenuid piiske
seal toas
raamat loeb ennast
ja klaver mängib
kell jälgib ennast ,
tekk poeb sängi
ja kuulda on kiljeid ,
kunagist rõõmu
ja ammust surma
ammuseid mõõnu

seal toas käär lõikab pimedust
ja siiski midagi ei näe
ja tahe võidab himukust
ja võõras käsi haarab käe

kõige suurem kaos
langeb millalgi koost
kõige halvemast maost
tekib headus kõrgest soost

ja siis avab TEMA uksed
kaks on neid
ja mõlemal uksel
on võti
ja eri värvi vein

Tema teel

konkralik rada
kus puu pääl helgib tuul
kus päikene kuulatab tasa
kus pimedust peegeldab kuu

kaljul sillerdab
see sinine valgus
punase ojana
veri sealt valgub

kollane rohi
mis räsitud tulest
on ilu tast ammu
langenud sulest

ja sealt
ta tulebki ,
tulebki tasa

ta sammud on väiksed ,
kuid ärevus on suur ,
ja pimeduse paistel
teda vajutab tuul

ehtsas tule kiirtes on talisman
mis rääkida ei oska
aga tunneb ta küll ,
valu tas kostab


ei luba teda
päike siia
kuid rändaja ,
vaim ,
ei kao
ei kao , ei iial