Thursday, June 30, 2011
Tuesday, June 28, 2011
ühed tabletid lootuse vastu
ühed kurjuse vastu
ühed eitused jaatuse vastu
üks barjäär vendluse vastu
kroonlühter mis paratamatult kukub katki
ja ühed tabletid veel vihkamise vastu
üks-kaks-kolm-neli lonksu külma vastu
üks suits mis hägustaks planeedi valupunktid
lambihelk mis peataks hiigelseepia kapi taga
üks lumi mis mataks enda alla närtsinud lilled
tuisk mis näost peksaks minema murekortsud
kirik mis vangistaks kõik pahateod
aga teod enda vastu ?
ühed kurjuse vastu
ühed eitused jaatuse vastu
üks barjäär vendluse vastu
kroonlühter mis paratamatult kukub katki
ja ühed tabletid veel vihkamise vastu
üks-kaks-kolm-neli lonksu külma vastu
üks suits mis hägustaks planeedi valupunktid
lambihelk mis peataks hiigelseepia kapi taga
üks lumi mis mataks enda alla närtsinud lilled
tuisk mis näost peksaks minema murekortsud
kirik mis vangistaks kõik pahateod
aga teod enda vastu ?
kaks linalakset neiut hospidalist
platseeboefekt
plahvatus laatsaretis
mõned meetrid eemal
tankide klõbin kruusal
neli jalapaari
vintpüsside raua sulamise heli
hakkab üsna selginema
kardinat eest tõmmata polegi enam raske
suitsupilv tõuseb
kohutavalt vine lehk
juba klaarilt kui allikavetelt peegeldub pilt
see ärkamishommik
baariletil
pseudokelneri lohutavad sõnad
ja valepitsid täis mürki
mille juba siis tundsid ära
ent ei maldanud paljastada
viisakus ei luband
viisakas leppimine
jah ja üks trepiaste veelkord tagasi ajas
rohkem ei suuda
vintraua sulanud heli
jääb viimaseks kajaks kõrvus
platseeboefekt
plahvatus laatsaretis
mõned meetrid eemal
tankide klõbin kruusal
neli jalapaari
vintpüsside raua sulamise heli
hakkab üsna selginema
kardinat eest tõmmata polegi enam raske
suitsupilv tõuseb
kohutavalt vine lehk
juba klaarilt kui allikavetelt peegeldub pilt
see ärkamishommik
baariletil
pseudokelneri lohutavad sõnad
ja valepitsid täis mürki
mille juba siis tundsid ära
ent ei maldanud paljastada
viisakus ei luband
viisakas leppimine
jah ja üks trepiaste veelkord tagasi ajas
rohkem ei suuda
vintraua sulanud heli
jääb viimaseks kajaks kõrvus
Sunday, June 26, 2011
sa ütlesid : sisemine karneval asendub rajuga
sel ajal eiteadnud
et räägid sa minust
sel hetkel ei teadnud sa sedagi
et siis mõtlesin ma sinust
sa rääkisid ilusti luikedest
veel kõlamas on kõrvus su hääl
olen kurb et näen sind unes
ent mu südames siiani sulatad jääd
ma adun et mind sa eal ei talu
nii tõena seda näeb mu aru
ent hinges mu mu veres ja sees
see lõputa kaua teeb valu
sel ajal eiteadnud
et räägid sa minust
sel hetkel ei teadnud sa sedagi
et siis mõtlesin ma sinust
sa rääkisid ilusti luikedest
veel kõlamas on kõrvus su hääl
olen kurb et näen sind unes
ent mu südames siiani sulatad jääd
ma adun et mind sa eal ei talu
nii tõena seda näeb mu aru
ent hinges mu mu veres ja sees
see lõputa kaua teeb valu
Thursday, June 23, 2011
Wednesday, June 22, 2011
Tuesday, June 21, 2011
kus sudu kooris barokkraamid
öösel läbi nägin
virvatules kõrkjasalus
sulföörist läbi nägi
surm seal kitkus tema kulme
uduveresoost
silmad paljastavad hulle
üks teater langeb koost
valet vaagib vikat nägus
kell on magnet rõhus
kas üks naeratus sel maalil
oli haigelt lõbus
kollamöirged üle laane
sammub veenipolk
üle kuristiku jõuan
vaimul õgib kaane
ok üks sellemaane hüüe
läbib kõuesaapad
paljajalu kõnin rohus
mudajões neli mutti kaevab
see sarviline sapiselt neab vandenõulist aega
üks padi kisab uneköiel
samm tal pole sirge
see mis oli üldse eile
pole enam selge
kas see pastakas on kirju
kuis ta tööd teeb tules
minu seest keeb valevilju
saatus inimestel kole
jah ja ükskord öösse vajub
siis kui tuleb ball
kogu võrgud kangel kleidil
iga mälu hall
(PS: see luuletus on tehtud ühe vennaskonna laulu viisil, niiet rütmi on seda teadmata suht raske mõista)
öösel läbi nägin
virvatules kõrkjasalus
sulföörist läbi nägi
surm seal kitkus tema kulme
uduveresoost
silmad paljastavad hulle
üks teater langeb koost
valet vaagib vikat nägus
kell on magnet rõhus
kas üks naeratus sel maalil
oli haigelt lõbus
kollamöirged üle laane
sammub veenipolk
üle kuristiku jõuan
vaimul õgib kaane
ok üks sellemaane hüüe
läbib kõuesaapad
paljajalu kõnin rohus
mudajões neli mutti kaevab
see sarviline sapiselt neab vandenõulist aega
üks padi kisab uneköiel
samm tal pole sirge
see mis oli üldse eile
pole enam selge
kas see pastakas on kirju
kuis ta tööd teeb tules
minu seest keeb valevilju
saatus inimestel kole
jah ja ükskord öösse vajub
siis kui tuleb ball
kogu võrgud kangel kleidil
iga mälu hall
(PS: see luuletus on tehtud ühe vennaskonna laulu viisil, niiet rütmi on seda teadmata suht raske mõista)
Monday, June 20, 2011
laps-e-põlv
Ees selgesti terendab eilne
kogu ümbrus nii lähedal, nii maine
ka meel muredest veel kaine
veri tukslemas sees nii helge
ent süda täis on sinililli
aasal päiksest ma kissitan silmi
kivirahn keset õud nii tuttav
truult valvab mu kodu tammepuu
ikka samuti taevas tõuseb troonile kuu
rand kuldne nii avar ja hiilgav
kiik, mis minusse toob õhku
niisamuti värkselt lõhnab õhtu
kodu - vajund aeglaselt uttu
nüüd pihlapuu ei tuttavalt lõõma
ning tammepuus leian olevat võõra
kogu ümbrus nii lähedal, nii maine
ka meel muredest veel kaine
veri tukslemas sees nii helge
ent süda täis on sinililli
aasal päiksest ma kissitan silmi
kivirahn keset õud nii tuttav
truult valvab mu kodu tammepuu
ikka samuti taevas tõuseb troonile kuu
rand kuldne nii avar ja hiilgav
kiik, mis minusse toob õhku
niisamuti värkselt lõhnab õhtu
kodu - vajund aeglaselt uttu
nüüd pihlapuu ei tuttavalt lõõma
ning tammepuus leian olevat võõra
Pühapäeva kohvitassid laual
tellisahi sobitud nurgas
toolidel vestlevad hinged
IDÜLL-nii ehtne ja puhas
hellusse pakitud naer
täidab maja kui õitehang
turvalisus katab tekiga õhtu
päikegi õrnutseb lilledel
käib koputus
nii kiire ja ahastav, selge
uks lüüakse tundetult valla
marsib sisse mundris mees
teretab kõlavalt ja viisakalt
mõttetused jätke,
mis toob teid siia
käskkirja numbrit kuulmata
kostub ahhetus üle maja
ebaõiglus laotab tiivad üle toa
ahelad ümber peremehe randmete
raha koormaks mundrite õlule
ent enam ei ahi kodusust paku
enam isa nägu ei silita südant
ei lilled nüüd valgusest joobu enam
idüll kui kangas käriseb puruks
tellisahi sobitud nurgas
toolidel vestlevad hinged
IDÜLL-nii ehtne ja puhas
hellusse pakitud naer
täidab maja kui õitehang
turvalisus katab tekiga õhtu
päikegi õrnutseb lilledel
käib koputus
nii kiire ja ahastav, selge
uks lüüakse tundetult valla
marsib sisse mundris mees
teretab kõlavalt ja viisakalt
mõttetused jätke,
mis toob teid siia
käskkirja numbrit kuulmata
kostub ahhetus üle maja
ebaõiglus laotab tiivad üle toa
ahelad ümber peremehe randmete
raha koormaks mundrite õlule
ent enam ei ahi kodusust paku
enam isa nägu ei silita südant
ei lilled nüüd valgusest joobu enam
idüll kui kangas käriseb puruks
Keegi võiks olla nii kena ja öelda palju häid laule, sest neist on juba jubejubejube puudus.
******************
Päeva räpased põlatud kindad
soojad teretused
rapuvad üle maa
on soe linnulaul jookseb
mööda asfaltit mil valus käia
sest nähtamatu põrgu
jalutab üle allee
käe kõrval õlgkübaraga proua
proua naeratus seda ei tea
ka mitte kuldsõrmused
kasutud, rasvunud sõrmedel
päev laotub üle maa
mustadel ripsmetel välguvad eitused
üllatunud põõsad peidavad sipelgate hingitsevaid südameid
päev ikka laotub üle maa ka üle faustiliku taeva
sõnadest nüüd saanud on märgid
pilvede pisaratest ilmed
voolavad jõena üle haku
mil tülpinud preester kõpitses sonetti
******************
Päeva räpased põlatud kindad
soojad teretused
rapuvad üle maa
on soe linnulaul jookseb
mööda asfaltit mil valus käia
sest nähtamatu põrgu
jalutab üle allee
käe kõrval õlgkübaraga proua
proua naeratus seda ei tea
ka mitte kuldsõrmused
kasutud, rasvunud sõrmedel
päev laotub üle maa
mustadel ripsmetel välguvad eitused
üllatunud põõsad peidavad sipelgate hingitsevaid südameid
päev ikka laotub üle maa ka üle faustiliku taeva
sõnadest nüüd saanud on märgid
pilvede pisaratest ilmed
voolavad jõena üle haku
mil tülpinud preester kõpitses sonetti
Sunday, June 19, 2011
Saturday, June 18, 2011
Wednesday, June 15, 2011
süsteemi elementide teooria.
Alustame süsteemi kirjeldusest. Süsteem A tähendab automaatselt mitmest elemendist koosnevat kogumit. Ütleme et süsteem A koosneb elementidest B ja C. Seljuhul, kui tahame kirjeldada elementi B on meil klassikaliselt kaks võimalust : kas kirjeldada elementi B läbi elemendi C ( nad koos moodustavad süsteemi A ) või kirjeldada elementi B läbi süsteemi A( ta on süsteemi A koostisosa ). Mõlemal juhul peab aga elemendi B kirjeldamisel olema sees nii elemendi C kui ka süsteemi A mõisted( ning vajadusel ka elementide võimalikud alamsüsteemid ). Probleem tekib siis, kui me kirjeldame elementi B süsteemi A osana, aga jätame sootuks välja elemendi C või jätame välja elementide alamsüsteemid. Sel juhul kaob tervik ning süsteem A lakkab olemast, sest üks tema elementidest on kadunud. Kui pole süsteemi A, kaob ka elemendi B mõiste, sest kuna ta eksisteerib vaid süsteemi elemendina, on ta ilma süsteemita null, mitte miski.
Mis juhtub aga siis kui süsteem A koosneb kahest samasest elemendist, nt elemendist B ja elemendist B. Tegelikult pole see võimalik. Iga süsteem peab koosnema mitmest erinevast elemendist, sest vastasel juhul sarnased elemendid välistaksid üksteist nullini. Ühe elemendiga süsteemi ei saa aga nimetada süsteemiks, vaid elemendi vabaks esinemisvormiks. Seega ka süsteemis kus on 2 väga sarnast ( aga mitte samast ) elementi B ja B' ,kehtib sama printsiip. Ka selle süsteemi 1 elemendi kirjeldamiseks on vaja kirjeldada kõiki elemente, süsteemi kui tervikut ning elementide võimalike alamsüsteeme.
Neist kahest arutlusest johtub põhiprintsiip : Ühe süsteemi elemendi, mis on süsteemita tähendusetu, kirjeldamisel süsteemi koostisosana peab alati kirjeldama ka teisi süsteemi elemente ning vajadusel ka vastavate elementide alamsüsteeme.
Mis juhtub aga siis kui süsteem A koosneb kahest samasest elemendist, nt elemendist B ja elemendist B. Tegelikult pole see võimalik. Iga süsteem peab koosnema mitmest erinevast elemendist, sest vastasel juhul sarnased elemendid välistaksid üksteist nullini. Ühe elemendiga süsteemi ei saa aga nimetada süsteemiks, vaid elemendi vabaks esinemisvormiks. Seega ka süsteemis kus on 2 väga sarnast ( aga mitte samast ) elementi B ja B' ,kehtib sama printsiip. Ka selle süsteemi 1 elemendi kirjeldamiseks on vaja kirjeldada kõiki elemente, süsteemi kui tervikut ning elementide võimalike alamsüsteeme.
Neist kahest arutlusest johtub põhiprintsiip : Ühe süsteemi elemendi, mis on süsteemita tähendusetu, kirjeldamisel süsteemi koostisosana peab alati kirjeldama ka teisi süsteemi elemente ning vajadusel ka vastavate elementide alamsüsteeme.
Tuesday, June 14, 2011
astun sammud sametvaibal
mu vaimsus kutsub kurja
mõte tükeldub sõraks
loon losside ümber varje
vari maade üle kõlab
silmapiiril terendab uks
unest läbi tungivad käed
koit sööb taeva ketsa
tugev tuul kardinaid järab
nurgaks ümardub sfäär
krõksudes keerleb pärl
tiigi elu täis on mürki
sulgub kaos vaid ühte punkti
sininine restoran
kus näha võin kõiki
ja eilsed surutud purki
avan ukse ja kukuvad sõnad
seoskiired nii mõttetud näod
avan ukse ja algavad maailmad
mu vaimsus kutsub kurja
mõte tükeldub sõraks
loon losside ümber varje
vari maade üle kõlab
silmapiiril terendab uks
unest läbi tungivad käed
koit sööb taeva ketsa
tugev tuul kardinaid järab
nurgaks ümardub sfäär
krõksudes keerleb pärl
tiigi elu täis on mürki
sulgub kaos vaid ühte punkti
sininine restoran
kus näha võin kõiki
ja eilsed surutud purki
avan ukse ja kukuvad sõnad
seoskiired nii mõttetud näod
avan ukse ja algavad maailmad
Sunday, June 12, 2011
Friday, June 10, 2011
ja veel
''Küll kirbud end päästavad, kui lammast ohverdatakse''- E.M.Remarque ,,Triumifikaar''
''Ma püüan virgalt oma samme seada;
küll palju tean, kuid tahan kõike teada'' - Goethe ,,Faust''
''Ma püüan virgalt oma samme seada;
küll palju tean, kuid tahan kõike teada'' - Goethe ,,Faust''
Thursday, June 9, 2011
Sunday, June 5, 2011
Friday, June 3, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)