peidaks taeva taha
need näod
mil tõde
süütult vaatab maha

seosed nii kurjad
silmad nii külmad
tuul puhub aknast
külma läbi

ma ei jaksa seda enam kaua endas hoida, niiet ma varsti räägin selle ükskõik kellele välja. :S

it would never be as decent as i would like it to be, and u know what? i don't give a shit about it.

ma pole enam päris kindel

tunded on saatanast

sekundaarne viha
on painduvam kui kumm
mõttetu, sihitu kisa
on hääletult, näotult tumm

tume süsiga mustad pilved
mis valgunud tühjust on täis
sel masjal tumedal pilvel
koondunud masendus näib

mustal maal särale pole
väärset kohta leitud
sellel maal käratult kole
on sõnades-tunnetes peituv.

hommikuehas peegeldub valguskiir
mu silmil nii ere
sõrmede vahel voolab pehme liiv
mahe laine looklev, nii ehe

hommikuehas näen ma punataevast
mis maagiliselt varjab nii tähti
mõtlen oma valust ja vaevast
hommikust õhtu saada võiks äkki

ma mäletan kuud kristallveel
mis oli nii selgel järvel
kui nägin sind enne su kadumist veel
kuidas aeg sinuga möödus nii kärmelt

ma mäletan vihmast õhtut suvel
kuidas jooksime varju puu alla
pärniõite lõhna mäletan puudel
kuidas tunne soojust meis valvas

vaikselt vaatan mustsügavat taevast
sind siia igatsen ruttu
üksteist nii me päästakski vaevast
vaikselt varigi taevast kustuks

õhtutaevas
must särameri
ja helk
sügavam suurusest

see maagia
ja ilu
voolab värskusest

ma usun ilusse
ja kiindumusse
ja soojusesse

aga ma ei usu armastusse

ma ei usu pühendumisesse
ei saatusesse
ega kutsumusesse

ma ei usu kuuluvusesse
ega määratusse

kooldunud pilved
mustuvad
sajab

ja siis saju hajub
must mass eraldub
helendub
on hommik

nii puhas, nii värske

graveeritud su silmad mu mällu on
nii soojalt ja puhtalt

nostalgia 10 000

teravpeegel
helesinine jõgi
me olime siin kunagi

ja oli päev
tuulekohin
põimitud käed

sümboliseerisid
seda sõnatut
kuuluvust

ühtekuuluvust

oli jahe
parajalt jahe
mahe tuul puhus meist läbi

ja värskust
paiskus ülesse

lehed langesid
kollakirju virvarr
ja oranž


ma vaatasin sind ja sa mind
ja see oli tunne
värskem kui sügis

enam pole seda tunnet
on tuim, tundetu meenutuspilt
neutraalne kui selline

pilt on ilus siiski
kuid kunstiliselt
oli ilus sügis

konstitutsiooniline, piiratud vabadus
tere-hommikust võileib on pahaks läind
käratu reo algatus
ideeprügi ja mustust näib

kogunevat