''kosmor'' oleks palju parem sõna, kui kosmonaut.

konveierilint aga mitte päris

Kui ma sündinuks Annelinnas
saanuks minust
maagiline realist
tean helerohelise taeva
leebes velkuses
kus hakid põgenevad karjas
ning inimesed ühekaupa.

Sa andsid igale maailma asjale nime
ja panid oma nina vastu külma klaasi
nõnda sundimatult vaikne
oli sinu püüdmatu siirus.

ulatusetus

kui novembrikuu esimsed
tihased surid
sain aru, et elu pole igavene
õues oli külm
ja sadas lund

kummituskirjutaja

Jalutades Karlova sundimatus ebamaailmas
lüüakse mu hing
taeva poole
nagu kloppimata vaip

sealt puistuvad õhku
lapsepõlvesilmad
kümme sukanõela
ning üksik kidur pihlapuu

hämmastuses küsin kõrgelt
midagi nii väikest,
et häbi hakkab

Inimene pole võimeline ootama
mõtlesin istudes
rongidega sipelgapesas
musta mantli taskusse
peidetud käed
ärevalt värisemas

ühtlasti lähenes
hilisöö ja
koridorid tühjenesid
jahmatava järjepidevusega
ma istusin üksi
ootamata ühtki rongi
ning taipasin järsku
see ongi ootamine.