j s h k d s p t

vanaema elutoa taanduv hämarus

ja raamaturiiuli seikluste lõhn

mineviku leebe lähedus

saladusest särisev õhk

rahutus lendab tuppa

hillitsus salaja hinge närib

tõmba ööle kardinad ette
ja ära rohkem päri.

udused aastajad aknal
minevikku vaatavad sõbrad
tuhisemas videvikku
kirikukell kõlab.

sa nägid tuulelohet tunglemas taevasse

ja päikese heledat sätet

kõik jõeäärsed aknad olid avatud

ja maailmal ei olnud katet

lõpuks leidsin muusika mis läheb Luis Bunueli aegadasse tagasi!

https://www.youtube.com/watch?v=jTeOiPOhubo&list=PLZqsyBiYZFQ1fKvAf4wtPCbmKR7HdCKZ1

ma hakkan jälle kirjutama!

sinisesse sügisesse sumbunud
juuste saledad valendused
sõnade haledad saladused
ning tähtede üürike kõla

möödunu ähmases filtris

ma tahan näha.

ma ei ole sündind kinniseotult päeva


laske mul lõpmatult öelda
ja tunda kiiruse kibedat lavendlit
siis saan  välja öelda
maailmaasetuskalendri

W. Faulknerile

Sa joonistad külmahälina projektsiooni ja sellega ristub nimetu raev.

mis tunne on pimedas
astuda tühja tuppa
linnas kust kõik on pagenud

olla viimane hing kes vaatab
kuud mis kiigub kui pendel

pühapäevaõhtuti mõtlen ma südamesiiruviirulisteristsirelite õitsemise aegadest

üks on läbipaistvalt kumav, teine lihtsalt siiralt hele

nad näevad vaikuse laia naratust

ning kui tuule koobalthoovad elegantselt üle õhtu väänduvad

näen neid ikka ja jälle teineteisse sulamas

aegade arhiivi

kevadisse kaustikkuse

mustvalge sageduse kanooniline darregotüüp

*******************************************************************************

veinipudeli sildid võtan ära

et neid seinale kleepida luuleks

või kalgiks varjuks

mustuses sipleval' kuule

*******************************************************************************

kui maailmaõhtu oma aeglaseid liikmeid

minusse hingab

ma hingan vastu

ning kihan tõmbest