see kirglik müüt jälle kannustab
kindlasti, ma tean ja usun
järjekordset ajuterrorit alustab
pimedat tõde, pimedas usus

hoogu maha võtab viga,
õlitamata karusel
kajakate kõrvulukustav kisa
värvitus nutvatel pajudel

langeb jälle õhtusse
õhtu hall on ja ebasume
pimedat teed mööda komberdab
peenike, nälginud, kidur

segadus maitsetu on
ei täida kõhtu eriti ka
tühjemaist tühjast säsist
ei suuda vormida
ka rohkem ma

see pime tunne on kui kunst,
sürrealism, Dali voog
ei aita suuremgi soov või päits
arutust mõttenälg edasi loob

ent kuhu kukkuda
põhjatu on see kaev
põhjatum kui terata vurr
põhjatum kui auguga laev

eks loodame edasi
vaikust kisaga peletab
enda nälga
näljutab edasi
see silmitult
tuikuv naer.

tere maailm, sa oled kataklüsm.

freeoonid, aerosoolid, tsee oo kaks
maailm, sa oled iseenda prügila
tuhapilv, suva üks v kaks
me sitta jõuame veel ju õhku pühkida

GMO mais, kuldne riis
neid jõuab näost sisse ajada
pumpa naftat veel, suva see bensiiniaktsiis
me ühe vähikülvaja võime veel rajada

Palestiina, Balkan, Somaalia
kui nad ei meeldi, on meil alati raketid
nupuvajutusega ju lihtne
surma külvata kadetil

demokraatia, vabadus,
need väärtused on jobudele
Mao Zedongi algatus
isikukultus, õnne toob kodudele

Jah, ja seda on vähe
ees ootab veel palju
vaatame kuidas 6 aastane hiinas tööle läheb
kuulame päikesemaa ''googlenalja''

On veel, oodake
Putin serveerib külma sõja
maailma purustamiseks me toodame
diplomaatiaga Opperheireid saatana õlal

Õnne! Oleme edukad
Bulgakovi Woland meie kõrval tühine
kui kõrgem lollus meid veel edutab
varsti kõik ilusa ära pühime

peegel.

sel heledal hommikul
peavalus ja naerus
segastes valudes
segane vaevus
peegeldab läbi
miskit, mis on
nii ere

ta pale helgib
ja ütleb otse
vaevu ta kelgib
rohkem ratsionaalselt
see leiab sus ülesse
kõik pahateod

kuidas nägi see välja
see hommik kui pettusid
see hommik kui ,,vastu pidasid''
see hommik kui nutsid
kui karjusid, nii kõvasti, aga samas nii vaikselt

ja kuidas lõpuks tuul kandis sellegi minema
kandis vaikse röögatuse, eemale, kaugele

ja mis jäi järgi ? hall, pime kast su ümber
just nimelt seda näitab peegel, su tühja hommiku
armutu giljotin.