mäletan mõtet ja sestap vaidlen vastu et
riimiga luulel on juured
(ja natuke lollakalt ilusad õied)

lihtsalt vahepalaks peegellagede peegeldustele
haapsalu kuursaalides
ja robertmusiliku ''meesilmaomadusteta''
individuaalautomaatilisele traagikale

piltelamus

ükskord nägin unes 

tarkovsky inglit laualinnasse laotult

nagu tühja mälestust

hangumas

maailmavaatemõttetusse

mõtlesin kes on need onud

kes kõrgete lagedega saalis

tõde üles tähendavad