kiiresti antipood

Mu tuulise ringeelundkonna
tuhat tulist herilast
hingavad sama
novembrisoolast õhku
kardan
nimetu siseringi varblastega

on vaja lõpmatut õigustust
ning palju tagavarataevaid
et varjata me vaikimise
vangistavat lihtsust

võin olla  ilma osakesteta
lausus šamaan
ning kadus

aga mitu
miljon üksikut molekulkimpu
said ümbritsetud
tema mõttest?

tahan maalida imet
mis kerkis märkamatult
minu õuele ja sellest üle

süda ütleb
pane silmad kinni
tarkus ütleb
võta minu käest

mina hõljun kahe piiri vahel
justkui õhuke mure

õnnistatus'

ma olen oma voodis paigal
ent samas liigun ajast-aega
joonistan sirkliga ringe
minevikumägedele
mille jalamitelt olin alla libisenud

ja iga kukutud meetri jooksul
tärkab kopsutolmust õhku
tuhat kaunist liiliat
õied nii võrratult kaugel

tean ennetada
igat sündi
kerge viipega
kuid lähemale minna
ma ei julge

padusadu

kui tõmban teki üle pea
hakkavad peened ojad
nirisema südamerennidest läbi

ühe rutem
aina hooletumalt
nii kuis möödub aeg

võin võtta
mustad kindad käest
ja nutta ühes taevaga

*****************************************************

igast üürikesest valgusjärvest
kasvab uusi luiki
joonlauaga mõõdetud jalad
astumas välja valjkatest 
taaskasutatud kehadest

neid ei ole keegi näinud
küll kuulnud
tatsutamas
ringteeelude ja varsanäoga surma
juurest ära

aga mina kuulen korraks nende juttu
kui panen silmad kinni
ning tuleb koidukorseti
pigistus

draft

Ma olen näinud
mis on surma nõder vaikus
ja õhtu tüüne
valge rind

on üks väga
tumm lind

inimhinge maalil.
*****************************************************************************************************

kas sa lähed kaski tooma?
kuu hämarduvas sumas
ei pimeduse kaugust hooma
on's süttind sõnad kustunud juba?

must pärnahais on käratu ja kiire
öö kombitsaid on akna tagant näha
soe mõttelõng on pagend hiide
metslastele näha 

su labajalad helgivad kui lumi
kui tasa lähed kaski tooma 
näed, ühest ööst on saanud terve suvi
valguskiire hooga
****************************************************************************************************
Mitu ogarat värssi kestab
skisofreenia ditüramb
maailma kõige üksildasemalt
virvendava teleri
külmas sahinas?
****************************************************************************************************

ühel higirõskel ööl
täitsa tasa
tuli värvusmaastik
naeratades
kardinate tagant

tal oli kitsad huuled
ja teravalt voolavad silmad
mille ripsemetelt
tilkus kaua-kaua lund
******************************************************************************************************
mu pea on täis muda
ja sõrmed ei liigu ei hinga
kui kirjutan ägisevaid riime
mis kriuksuvad vabriku tänava
vanade majade
uste
moodi
nad on tursunud
ei verest ei valust –
sopast
mis küünte alla on kogunend
nii nagu vaikivad kujundid
kivist taotud
kiriku taha peidetud
ma ei ole müütiline zoltan kreekast
võin seda öelda sirge seljaga
millel looklevad ussid
olen goetheliku tagatoa märkmiku
väljarebitud leht
mille niigi olematu nägu

muutub koos päikese suunaga
******************************************************************************************************

üks õudne tuvi
istub minu laual
silmad üsna räbalad

kaua kõnnib
kolmikainsuse virrvarr
igaviku väravas? 
******************************************************************************************************
ma tahaks küsida viimaselt
hämarikuhaldjalt
kas ta mäletab viimast poissi
põhjata jõe kohal maagiliselt jalgu kõlgutamas
ja kas ta mäletab seda tühjust mis avanes
kui kõrsikute krabin oli vaiksem
ritsikate viiulist
ja kui see viiul kaebles terve öö
ja vees pahises mõni üksik latern
kas ta mäletab metsa lõhna
varjude lõhna
ja tuulevaikuse kurttummust
kas ta mäletab kui vaatasime aknast välja
kuidas kuldne helk heintelt kadus
leegitsedes nii häbelikus tules
nii lõplikult
et me teadsime
pole homme enam heinamaad

on üksildaselt mägedesse sõitev tuul
******************************************************************************************************

tasakaalukunstnik

tasakaaluolek
kõnni tasa mööda punast
nailonnööri
ära puutu kaose
lumivalget ust!