kacetan ükskord oma absurdi avalikult avada, sestet keda kotib
###
Progressiusku enklaavlased tammusid kolmnurksete lagedega toas. Nii toores oli niimoodi astuda nurkadel ent tegelikult viibida geomeetrias. Õues puhuti vilet ja nooremat sugu inimesed tormasid õue.
Oli kevadessekukkumisepäev. Võeti mütsid peast ning kallati end kollakasoranži vihma. Enklaavlased vaatasid trööstitu nostalgiaga pealt, näol midagi naeratusetoalist. Taamal lõõritas Edith Piaf. Mõnikord sel ajal tuli just Tüümian tagasi. Tal oli juuksed sassis, prillid ninal viltu ning särginööbid lahti. Päästerõngas nõutult vööl rippumas nägi ta välja justkui mõni tsirkuselukas. MA OLEKS JÄLLE PEAAEGU BÜROKRAATIASSE UPPUND, kisas ta alati abitult. Kägu kukkus ja tõstis ajas ühe tunni, Johannes Kägu kukkus trepist alla, ta jäi terveks.
Mõnikord joodi õhtuti teed, supp oli liiga soolane ja kõrvetas. Maailmalõpust oodati tagasi lokkis juustega Joonast. Joonas jäi maapöörlemisse tsükli kinni ega julgend öelda. Mõned teadsid aga lubasid vaikida, Joonas tasus neile heldelt. Ta oli juurviljatehase omanik. Joonase emale sellised altkäemaksud ei meeldinud, aga ei olnud midagi teha - varesenokad valulikud rääkimiseks, ebakasulikud ent vägevad tiivad, taevakihte auke kiskuvad vägevad tiivad tõusid lendu ja külvasid helkivad sädemeid, vilkuvaid tähti, seilasid üle maailma kahesajapluss riigi öisetel aaretejahil uudistavaile hingedele julgest andes, enda pöörast seiklust sütel hoides ulatudes pöörleva Joonasini kes heitis noile leebe pilgu. ÄRA LAHTI LASE hüüdis ähmis ema. Joonas lubas kotkaks kasvada, mille peale ema vaatas alatasa uhkusega. Veel kõrgemale tõustes sai maakera ööst universiumi öö - siis ei näinud linnud enam midagi ja võisid ära eksida. Selleks need kõrgussildid õhus ongi tarvitseti öelda, aga linnud ei kuulanud. Nii mõnigi läks ilmaruumi kaduma. Alles jäi vaid ränduri kiirusest jahutunud hing
Tihti ajastati ekslemised just sügisvärvusvihma aegu
nõnda on õigem asju ära saata
või nõnda vaid öeldi
kui pikast kevadest väsinud noorukid universiumi atlased rambunult sulgesid
sadas õues nähtamatut lund.
