kõige suuremad eksimused sünnivad perfektsel tegutsemisel.

põlgan võhiklikke fanaatikuid
samuti kui huvituid eskperte

üks hunt käib mööda laani
taevalatern idast läände juba ammu triivib
soikub tahma nüüd päev on lühem
õhtu lõhn pole sama samuti

kogu valguseha on mõrkjaks kosunud
Ra nutab oma seinatus erus
kuis korrakski toredus liigahtab
hall pale  üle tekina laotub

üks hunt käib mööda laani
käib vaikselt ja nõtkelt tapmas
metsis oksal ei tihased aima
susi hingetuhäälset roima

sel õuel on mälu
lootoskapiteeli tunnistavad silmad
aegumatud raagus tuuled
mis laipu ei unusta
ei iial

ei unusta eilset
ega magneteilset
ega see mis tundus eilne

lapsepõlvemälestusi
ja ilusat kui serveeritud kuud

verd ei joo see muld
ei paisu ta üles relvist
kui lõpukski tulevad
kaose hallid sammud

lootoskapiteeli silmad ei kao

akna kohalt algavad maailmad

''Olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead, kes halba kavatseb, aga korda saadab head.''

Goethe ''Faust''

võõras

ma olin veel nimeta põrgus
läbi akende hiivasid ankru
hiivasid ankru
maa hallid tuled
mõrkjad suled mis nii tuttavalt
kõlasid tuules

ma hingasin õhku
sama õhku mis varem
ent lämbuma tõttas see võtma mind

need sildita kombineeritud uksed
mis keerdunud paeluvalt kokku
sama õhk mis varem
vabandust, mul iiveldab.

ma olin veel nimeta põrgus
sellises kus vastik burdoon
kõlas katakombis
see heli, toonidelt sama
mind pöörles vaikselt ja üle
hakkas paha olla sama imede keskel

''Katsu vabandeda mõttest, et see on Gregor, see ju meie viga ongi, et me seda nii kaua uskusime'' . Franz Kafka ''Metamorfoos''

 I vaadates tagasi memoriaalide randa
ja see mis läinud pidi olematuks saama
kõik teod ja sõnad hingedekõla
kõnedekärestik ja puised tunded
ja see mis läinud hakkas olevikuks saama

näen selja taha
ja seda mida näha polegi palju
kui kombata saab kõik ilmsiks.

 II koridori lõpus tolmurull
kobrutav tolmurull
ja kui lõppu jõuda
saab lõpp algusega üheks
ja siis ei ole ei aega ega äärt

ja see mis läinud hakkas olevikuks saama

Kõige grotesksem paradoks on asjaolu, et ainulaadne inimeste liik koosneb primitiivsel tasandil vaid koopiatest.

nagu pole veel mainitud

see algab kui vaikib fanfaar
kogu vaikuse igavad jooned
pimedus jalutab üle allee
on mädanend puu sügavad juured

see kestub ka ilusa koorega
ta tuumal on roiskunud nägu
sisse elab me määratud hukk
endasse pöördub kõneldud vaikus

on kulunud juba hall miljöö
tõstab pead puus üraskite kamp
üle metsa saabub kellegi tõld
me eesloor käriseb juba

kõige lörrim, maitsetum, veesem, külmem, magusa kohv üldse.

rõve,

'' Ühel hommikuil rahutuist unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oma voodis tohutu suureks putukaks oli muutunud''


Franz Kafka ''Metamorfoos''

Kas on olemas mõõtmeid ? St kõige lihtsamalt väljendudes : kas me elema punktide kogumikes või fluktuatsioonides. Kas on võimalik minimaalmääratlusi nii järjestada et nad annaksid kokku pikkuse või on tulemuseks alati intervallid, kvandid ?

nõguslääts

alati vanamemm ketrab vannitoas
aja karusell koputab uksele
päikese laud on looja vajunud
peegelruum tantsib tänavail

kinotäht sööb homse ära
homne värss varsa kõrvus on eile
vaimuvaikuse joonistab kära
vihma purskab järvest leigelt

null raadiot kinni ei sule
võnked ei kandu üle
aken suleb ja maailmat tuleb
helgib kubism öö süles

'' Ilusaim teatris on - kroonlühter '' Chareles Baudelaire

'' Ma istusin veel märkimata toolil
ja lühtri tagant avanesid taevad
sääl vahekäigu ristumise kohal
ja lühtri tagant avanesed taevad

ja kui see nii ei olnud, polnud mind

või parandati enne tormi katust ''


Jüri Üdi.

''Mu vead ju ongi need-ideed, mis kannavad''

Lauri Saatpalu. ( Dagö-Püüa pilvi, Sa ulatud nendeni )

the drums yayayayayaaaa

kapitalismikanalisatsioon

oma mõtteis igatsen õdusat
pehmet sooja idülli hämaras

mälestuste ilusad sääred
on veetlev aegade pale
hetk jookseb ja hajub öhhe

läbi hõllanduse kuldse kuue
laulab lõoke nostalgiat sajab
kell vaikib oma lõputus rutus
mis väärtust on vana kajal

ilu krooniks lill pamfletil
igatsuse viskan peast

MIS AJAST TREFFNERISTID NII ÜLBEKS MUUTUVAD ? mitte et me peaks etalonkäitumisega olema, aga mitu (3-4 inimest ) on viimasel ajal erakordselt ülbeks muutunud, out of nowhere, mitte et see üldse minu asi oleks, aga kuna nad on siiski mu sõbrad, siis mulle teeb muret selline asi.

hirmu vaakuvad silmad
55kordsed õhtud

suvi saabub teisiti

siiski, miks ma midagi eitee ?

esiteks see on raske
ja teiseks see on võimatu

kollageen-sigmund freud what up
kuhu olete kadunud kallid

iisrael on riik, aga tänan kaasa rääkimast.

konspiratsioonid sügaval südames
ei kunagi armasta liiga ilusat

cubism is the trick.