üle mäesalude jookseme
tuul ja torm
tseesiumkell
sa lõhnad meeletult hästi

konnatiik
pesuehtne virmaline
puuvarjus puhkab
eilne suvi

kiigume

üle jõgede järvede
läbi tormidest
mööda vetest ja tolmust

siit maailmast välja

maeisaaarukassaeitahaarusaadavsaeisaaaru.

kõik mis on hea, takerdub iseenda piiratuses.
lootus milllegi uuele on rohkem nõiaring.

kõik kena

läbi hingeakna kaen pilvi
aeg kulgeb õhus kui tuueiil
jäähalost pinnale valukiiri
toob hüaliinne lühike viiv

iga lootus millalgi tuhast
enda leiab ja aitab püsti
leiab värskust õhust nii puhast
palju ahmides siiski jääb üksi

anglitsism
partiotism
parasitism
sümbionism
vulgarism
kreativism
barbarism
ateism

tolmused sõnad
udune vari
mittemidagiütlev uni

see kaev
põhjatu ja pime

ettevaatlikkus ja varjamine. ja väga hull päev.

järjekordselt sürrealism&maagiline realism.

+ asjad, mis ei unune

+ paar kummitavat laulu

Vennaskond-Appi ma vajan armastust.

mul tuli 1 vana luuletus meelde, mis kirjeldaks hästi praegust olukorda.

ma olen tüdind su keerulisusest ja kõige enda sisse kogumisest ja vaikusest ja teadmatusest ja varjamisest.

kõik mis nii hea
on järsku nii vale

seismograaf,seismograaf
ja nii edasi
maailma lõpp on maailma algus

tere tulemast me päeva
lumise tormi keskel on
sinihelves
mürgist kalk ja tume

vikat ja tulipunane verepiisk
krõbeheina pitsitab päikesekuma
ma ei vaiki ja nõela tunnen käsivarres
ma keerlen kuulen müra

veeretan sõnu üle kalkja mäe
silmused kiiklevad kui valus
nad kriiskavad möigarvad
kuival jõel kui tummad

näen näen jäämäel
äärel pilved und on täis
ja kasu ma ei haista kuule
arutu jookseb taskus tuuled

maailm on vari
empiiritu hoomamatu
pimedas
hulpiv vihmapiisk

maailm on öö
päevatu
mustuse kasutuse
käsilane

me istume serval
äärel, piiril
lõpmatuse alguse
ääremail

kasutu joosta
seista ei saa
me ei põgene
lõppu eiole

See on nagu lõputult pöörlev karusell, millest mul iial küll ei saa.

mõtlen ümber
keeran selja
põgenen

nii pööraselt, nii kiirelt

läbi ukse
uus tuleb päev

niidis,kangas
põimitud
need sõnad
nii igavad

kõnnitee poril
näha on
pettumust
pidevalt

külm tuul on
tõde ta
sasib külmalt
läbi pea

öövihmas
õhu peal
tähti vaadata
on hea

amfoteerne, tõetu,
jõuetu,

raugenud
puu
kuivab

lehed on maas

sul on ilus naeratus

Kell on pool 1 öösel, vihma sajab ja mul on räigelt tühi tunne. Mulle meeldib sürrealism ja mesmerism on põnev.

Jah ma ei suuda praegu eriti konstruktiivseid lauseid kirjutada.

Mind häirivad sisutud seisukohad hetkel täiega.

Ma eitea mida ma tahan.

ma vaatan päeva
ja näen ma sind
öeldus tehtus
mõtlen sind

suht ulme

skandeering

otsustasin hakata nüüdsest ainult seda blogi kasutama, sest kahe blogi paralleelselt kasutamine oleks jobu.

ma ei saa aru, miks inimesed kogu aeg väsind on, see tundub imelik, eriti teisipäeval.

ma tõesti ei tea mida ma tahan,mõtlen,tunnen & ma ei saa teisest inimestest üldse aru.