on mõni kes mäletab veel
kuusamba kullatud teed,
mil
***
luitesluhtund
tuulde juhtunud
kokkukuhtunud
pärispärlil
on
loodelummas
katkend ulmas
juhusele jäetud
värvid
***
tol tihnikutaguselteel,
nähtamatud marmorpaleed
kus kiirtekees
hardunult hävib
ja viivuks vaid virvendab läbi
igaviku kohmetu häbi