Eile õhtul umbes kell kuus vaatas Jüri aknast sisse, kuidas kaks tütarlast toas tantsisid. Ta ei näinud nende nägusid, sest neil olid valged maskid ees.

cool story, bro!

Gustav, see mingi katkend sul kuskilt?
ehk siis
Gustav
teeme võistluse

Tüdrukud tantsisid nii pea pool tundi ilma, et oleksid neid jälgivat meest tähele pannud.

holy shit!

"Oota, Mari, mingi veider mees jälgib meid," sosistas Tiiu oma õele kõrva. "Kust?" küsis Mari. "Ta on akna taga."

kuradi pervert
kust? jah
ja sitta ka

mida sa ajad, Erik?

Jüri tajus, et midagi oli valesti, ja keeras ümber, et lahkuda. "Tere, Jüri," ütles Mari ja tegi mehele kalli.

embas meest sügavalt/soojalt
sobiks paremini

ma ei taha teada, mis edasi juhtub...

ei sobiks
kalli parem

sobiks küll

Ta lasi lahti ja Jüri kukkus lumme ning vajus meetreid, kuni tundis külmi käsi oma ümber.

Gustav, teeme millalgi loovkirjutamise võistluse

Ta avastas ennast hiilgavate hõbepajude vahelt. Kõrvus puhus mahe briis ja hõbejad pajud paitasid ta luitunud lakka niisamut,i kui teda sõi ranna igavlik tühjus.
Mis on lahti, mõtles ta, kuidas olen ma sattunud siia hüljatud paika. Kõik näis hajuvat kui udu villased müürid niiskes talveöös. Oli sombune ja limane.
Vihm röökles üle maa.
Ja järksu üle virvarlike kaljutippide huikas uus zeni-hääl, buddha asemel oli virgunud Mari.
Maril polnud enam maski ees. Jüri silme ees terendas tõde.
Millised klaasjad silmad, milline tühi pilk, millised puised liikumatud kulmud.
See ülim staatilisus sõi Jüri kui päeval, mil ta esimest korda silmas oma Helenat. Mauri neiut kitsastes šagräännahksetes pükstes, iiriselõhnaga tango esimetes sammudes, hiljutises ülepeakaela tagurpidise mure nukruse kulmekaares. Kõiges mida ta igatses ja millest ta öösiti sonaate kirjutas.
Mask avanes kui tõe piibel.
Sealt, kus enne oli olnud mask, paiskus nüüd Jürile otse hinge ürgne hirm, mis surus ta taas maha.

suurest, tühjast, parkettkattega saalist, mille viimasest aknast novembrikuiselt karge sügistuul vahutades sisse puhus, kostis nüüd korrapäratut aplodeerimist. Hetk hiljem võttis kuju kolmandas reas taas istet ja saal jäi taas tuule ja tühjuse meelevalda
aka: väga hea, Gustav

Ta surus oma silmad kinni, et ei peaks enam tüdrukule otsa vaadata, kuid ka vaimusilmas nägi ta ikka veel Mari põletavat meeleheidet. Ei, ta ei näinud seda, vaid tundis, tajus. See surus end Jüri hinge, kui hävitushimu, mis valdab meest pärast truudusetu naise teolt tabamine. See asendas kõik emotsioonid, mida ta oli varem tundnud, surus need enda teelt ja hakkas ta kehast taas välja murdma.
Kõik hea, mis oli temas kunagi olnud, oli nüüd kadunud. Ta üritas tuletada meelde midagi, mis päästaks ta südame viimased raasud, kui kõik, mis talle meelde tuli oli tüdrukute tants. Nad tantsisid umbes pool tundi enne, kui avastasid, et Jüri neid vaatas. Enam nad ei sosistanud omavahel, vaid vaatasid Jürile otsa - neil polnud enam maske nägude ees - ja hakkasid ta poole aeglaselt sammuma. Mees üritas joosta, kuid kõikjal, kuhu ta keeras, seisid tal ees tüdrukud, kes ikka ta poole kõndisid irve näos, mida Jüri ei näinud, kuid tajus.
Ei, sõnas ta ja tõstis enda püsti põlvilt ning lõi ennast üha uuesti ja uuesti.

ühel hämaral õhtupoolikult k õndis keegi üle jalgpalli väljaku. ta oli justkui inimene, aga samas, ta ümber oli ebainimlik aura. vaatasin eemalt ja mõistatasin. mõistsin lõpukls, et tegemist on lihtsalt idioodiga

Viisin lapsed mänguväljakule ja uurisin ümbrust. See oli üsna estohipilik Seal olid kasvuhooned, biokuppel, kitsed, kanad jm. omapärased objektid. Isegi ehtne pitsaahi.
Tagasi sõites jahusime Euroopas hängimisest, religioonist, abordist, jälle meeldimisest jne. Lõpuks said S ja S Tartus bussi peale.

ka pitsaahi vallatles Jüri noorusliku hinge
ta hing oli täis mannaputru
ja viljakaid nisuhelbeparaaditsülobaate

Kuigi päeval on omajagu tuju pahaks ajavaid elemente, on igal päeval üks imeline hetk, kus muremõtted kaovad -- aeg kui ma õhtupoole jälle näen TEDA. Hämmastav. Täilik helgus südames.

Helk imepärane möödanik hetk.


lolwut

he he
milline sä'r
sära
on
ökosüsteemide pardinokasümbiontkanades
kas võib veel õndsamat loomobjekti olla
v
või
õndsamat vabanemist
ma olen süninud
ülepeakaela tornipäril
ja pärjad mu peas on rohelised
ma näitaan et olen spiioon
ühe pooluse ja muu maailma skismade vahel
ma olen sündinud 19967 ja mul on sinised UFO laevad üldised heldimused kaks korda kaks on kaheksateist palun väga Juhan Smuul häärased

16:53
läksin loodetavasti viimast korda tudeng Istvan Lakatõši juurde. Ta on küll väga ilus noor mees aga tema katse teha minu silmahambast oma magnum opus oli pigem juba tragikoomiline ponnistus. Hammast parandas elik täitis juurt aprillist saadik. Keskealised naised teevad sama töö ära paari korraga ja kokku tunni ajaga. Ma olin sellele pisikesele silmahambale kulutanud oma 20 tundi, palju valu ja üle 400 euro. Lakatõsh paningi koos ühe teise venekeelse noormehega lõpliku plommi ja ehitusmehe jõulisusega lihvis selle vaabapuru pilve sees aga suure vaevaga siledaks.


Written by : LikŠmont HAJASKAU