Alustame süsteemi kirjeldusest. Süsteem A tähendab automaatselt mitmest elemendist koosnevat kogumit. Ütleme et süsteem A koosneb elementidest B ja C. Seljuhul, kui tahame kirjeldada elementi B on meil klassikaliselt kaks võimalust : kas kirjeldada elementi B läbi elemendi C ( nad koos moodustavad süsteemi A ) või kirjeldada elementi B läbi süsteemi A( ta on süsteemi A koostisosa ). Mõlemal juhul peab aga elemendi B kirjeldamisel olema sees nii elemendi C kui ka süsteemi A mõisted( ning vajadusel ka elementide võimalikud alamsüsteemid ). Probleem tekib siis, kui me kirjeldame elementi B süsteemi A osana, aga jätame sootuks välja elemendi C või jätame välja elementide alamsüsteemid. Sel juhul kaob tervik ning süsteem A lakkab olemast, sest üks tema elementidest on kadunud. Kui pole süsteemi A, kaob ka elemendi B mõiste, sest kuna ta eksisteerib vaid süsteemi elemendina, on ta ilma süsteemita null, mitte miski.
Mis juhtub aga siis kui süsteem A koosneb kahest samasest elemendist, nt elemendist B ja elemendist B. Tegelikult pole see võimalik. Iga süsteem peab koosnema mitmest erinevast elemendist, sest vastasel juhul sarnased elemendid välistaksid üksteist nullini. Ühe elemendiga süsteemi ei saa aga nimetada süsteemiks, vaid elemendi vabaks esinemisvormiks. Seega ka süsteemis kus on 2 väga sarnast ( aga mitte samast ) elementi B ja B' ,kehtib sama printsiip. Ka selle süsteemi 1 elemendi kirjeldamiseks on vaja kirjeldada kõiki elemente, süsteemi kui tervikut ning elementide võimalike alamsüsteeme.
Neist kahest arutlusest johtub põhiprintsiip : Ühe süsteemi elemendi, mis on süsteemita tähendusetu, kirjeldamisel süsteemi koostisosana peab alati kirjeldama ka teisi süsteemi elemente ning vajadusel ka vastavate elementide alamsüsteeme.
No comments:
Post a Comment