olen laps keset laineid
kest kivisid
mil tuul teeb agaralt kunsti

seisan aeglaselt
lakatantsu tunnen tuules
ja ei taha olla seal keskel

olen ike keset vabu
tõvi keset
reipaid hingi

verisel kruusal
paljajalu
kõnnin igavest rada
ja kogu mina end teeb ringi