Jääkristall

Vaatan pikki orienti
kui rong mööda rööpaid
sa kaod
su silmad,ilme
soe kui lõkketuli
on läind,möödas
sa kaod

mõtlen tagasi,meenutan
mälu lahti koon kui lõnga
su sõnad laiali laotan
ei kõigest sellest kõlba

sa ise mind lõikad
kui jääkristall
kõik koed mus
harutad lahti

su ilu mind
näpistab kui tuisukülm
tormi mus sa
päästad nüüd valla

ei eita ma valu
ei põgene
sest valu on osake sinust
kuid ei räägi ma tõtt
ei kõnele
sest pettumus valusam on ilust