Nüüd ümarakende laud
paiskuge lahti
et valgust näeks kõikjal
maa
et halojoa selgust
ja tähti
et helgust saaks oodata
lugeja


Oh, süüdake hingedes
kuldseid leeke
nii järsult, et voolus
kõverdub põlv
et pilvedes mässitud joobumus koorub
kui avaneb liimitud südamesõlm.

Te avage ennast
ja süda saab juua
ning leemetes kauniks
saab hõbene paju
ju rahu saab lihtsus
siis õuele tuua
kui rohu sees tuttav
hõngune sadu