Mul pole tungi tunnistada
nende moodi, kes ei laula
aga kes siis minu soove küsib
pole jõudu kantud olla
välispool lainte süli
ent viibin sfääris
mis ei paigal püsi
ma pole iial tahtnud mullastunud olla
ega uss, mis mullast välja ronib
ei ole iial kihand püüda leegikihart
kivistunud ilmet
majakaviirg ent mulle valetpidi vilab
varjupidi päikse õilmset kirmet
mul pole kärmet maailma kuube
nööbitseda
ka pole tahtmist luua suuri sõnu
vaid siiraid silmi salamahti
peita soojusega ühte kappi
ta andke mulle tosin kuldset krooni
ning ühes säraga kõik ahnitsege
ma pole eales lootnud uhket trooni
mu üle vajadusel valitsege
ent jätke mulle minu õu
ning rikkumata ju veel
uued soovid
te jätke mulle minu kiskumata pooled
ning liblikad, need ju nii noored
No comments:
Post a Comment