mul meenub aimdus sinust
mis olnud ning lähedale kadund
ta tuleb haljasviirg järel
ning iga hetk ühtäkki on kullast
mul meeenub sügiseärevus
ja hirm-ent ära lahku minust-
siis mälestuste portselanist seinad
ühtäkki varju'vad mind
õhku kardan puudutada
No comments:
Post a Comment