Sa tekitad mus tagurpidised peeglid
looduskurvad fresko-maalid
vihmanukrus välisfasaadil
üks mõistmishetk on igavane
ka mu plastiknahk
mis koorib end võibolla

öö annab selgust
üksikuteis sõnul
jää magusast peegeldusest
kui uue kumaga kirsiõisi
siis talv saab kevadega üheks
sügis sumbub nägematusesse

ma ei taha olla eduard viiralt
su pilk kristallist sätendab rohkem
mu suu jäätub kinni.