Mu kangad katki rebisid
vaid viivuks kärin matkis torkeid
süngust hinges evisin
puude varjust kostis ohkeid

mu ööd sa valgeks värvisid
vaimud redelil tõid taevast alla
sel ööl su vikerpilku jälgisin
siis kui rahet ülalt kallas

enam kõnelda ma maldand
polnd soe mu põsel käsi
enam kevad aasal algand
jäi ihusse vaid tume värin