Elan külas, kus ajal pole piire
on pime pilvitu kole
ent sellegi poolest, siiski
Härra,põen hommikutõbe
Kas elu=inimene kui tuisk on kolimas ta sisse ?
Mis aeg see on, kus meie haiguse lüliks on entroopia ?
Mu mõtted on vaakum, aina sissepoole, aina tihedamaks ?
Sa oled kui klaasist.
Paistis jääkuu telgist, kui öö me maad oli paitand.
No comments:
Post a Comment