Entroopiaprintsiip

Eile öösel isomorfne parasiit                                    
õelalt mu unes avas tule                                           
vaskväravad kergelt paiskas avali                             
pole ka ime                                                       
(tal olid rauast käed)
ilmselt ka samblik sopistund südamel
vaglad ihule
pärssimaks vere vaba voolu

polühelmeil keega
piruettis tantsu
keegi, kes end kutsus
Wolandiks vist
väitis end valitsevat vägesid
kes sootuks sepistavat
sapiõisi
kutsus end külastama kiivalt
tuppa number 3, 9. korrus

korrelatsiooniväli oli liiga ilmne
suletud tsüklis
aeg aevastas eilset
spiraaltrepil keerles
hetkede pseudosürreaalsus
vist liiga mitmeil astmel
kunst oli kirju kui
Walesi põllud

nüüd naasnud tagasi
metamaailma mateeria metsast
võõrast, ent ometi õigest
pursin märgisüsteemi

nullis

stardi ja lõputa udus