verd,röga ja mäda köhis tuul
kui saabusin siia
sombud jalge asemel
silmad laskunud unne

oli vaikne justkui
rappa ellu oleks vajund
ja savisse mätsitud
oleks lepane kihk ja soov
tuled enam ei põlend
kaskki ei maldand helkida

sinitaevast pillutud tuhaga
oli näha ta kiduraid võlvi
ennist lopsakat ollust
valatud tühjaks päevast ja ööst

maa väeteid pesi
surm idanes põllul
kui närtsinud kullerkupp

muusa sõnade kõla
kajas imena siia
kadu põlgas teda
kui eksinud võõrast

sadas tuld ja nuge kui saabusin siia
rahe õhu marrasnaha kriipis verele