Haigus
Kõik algas oktoobrikuu lõpust
unest silmavaargudel laiunud hõngust
nõeltest hinges ja ihul
avati uksed
kogu küla äkki oli haige
sügis peatus sammul
kui haavatu
kivirahn oli universumi turjal
vägivallaks
sai südamenaeratus
hinges murenes mure
kogu leibkond oli kaotanud elu
kehad liikusid teedel massina
üksnes sundmatu voog,
gravitatsioon
ei lasknud neil vaimudel kaduda
jõed tuhmusid söeks
ja magmaks
karju närisid meelteta elajad
siis igavene vaikus
sõi küla seestpoolt kestatuks
****************
Lootus suri
kui tankid maabusid
algas tärin, siluette müürile
paiskas hukk
maailm ohkas
roim laiutas käsi
maa leinast kobrutas koledaks
loodus suri
kui süüdati tuled
lapsepõlvemängud põlesid
kui lõke
sinihaljas jää ja jõulud
fööniksina muutusid tuhaks
hall rauk, meie külavanem
astus väsinult tankide vahele
vaatas mörisevate relvade torusse
''usk sureb kui saabub ahnus''
lausus ta laip.
No comments:
Post a Comment