nostalgia ummistab müüre
vaskussid roomavad pipetil
taevakaare poole püüdlen
senjoorid vaidlevad vinjetil
tinast uksed ava
ma seisan lävel
ootan rahu ja priiust
õhtutuul on aval
vereringe ärev
su silmist heegeldub siirus
nostalgia ummistab müüre
sinuga tantsin fokstroti
hoolitsetud hõberüüdes
kõpitsen sust sonetti
No comments:
Post a Comment