veel vasest nägu vaatab enda sisse
viies verest teisi viisi rahu
ta okstelt nopib üleküpsend kirsse
ent okste alla ta ei mahu
kuu tõus viib õhtult valguskalmu
ning pandiks õitele saab kurbus
sel koidul siis kui lootus urbub
ta unelt palub viimaks armu
No comments:
Post a Comment