voolan läbi
fennoskandia kilbi
ringitsükli turjal
asja kujud keerdus
peeglil
naril puhkab
krampis kloun
üks koer õu tagaaias
kraabib
tolmu üle
Emajõe
neiu kihar-helkiv
tuules tantsib
teise muru
süles jalad
opaalsilmad
vääriskivi kulmud
imetlen neid
kodurõdult
rehe all
kurt katk mind pureb
plika tantsib
laual naerdes
keerdus oriendi käed
täis mulda
vaglapinnast
ilma aja
suuna ruumi -
koha
maailm on igavesti sama.
No comments:
Post a Comment