sel õuel on mälu
lootoskapiteeli tunnistavad silmad
aegumatud raagus tuuled
mis laipu ei unusta
ei iial

ei unusta eilset
ega magneteilset
ega see mis tundus eilne

lapsepõlvemälestusi
ja ilusat kui serveeritud kuud

verd ei joo see muld
ei paisu ta üles relvist
kui lõpukski tulevad
kaose hallid sammud

lootoskapiteeli silmad ei kao