oma mõtteis igatsen õdusat
pehmet sooja idülli hämaras

mälestuste ilusad sääred
on veetlev aegade pale
hetk jookseb ja hajub öhhe

läbi hõllanduse kuldse kuue
laulab lõoke nostalgiat sajab
kell vaikib oma lõputus rutus
mis väärtust on vana kajal