Vana must tänav,
kus pimedus paitab mustust,
kus elu on kaduv ja surm on särav
ja viimane valguseleek tuhaks kustus
sel tänaval sa kuuled,
hääli , mida pole
ja käe asetab su suule,
käsi , mida pole
ja tantsib miski
õel , kuri
sellel tänavaristil
ühel päeval headus suri
kurjus talle hauda kaevas ,
kui põles ta vees
ja miski ootas headust taevas
kui põlvitas ta päikese ees
ja kui headus lahkus
jäi tänav üksi
ja kogunes endasse midagi
kurja , mis sinna lamama jäi , üksi
ja see ongi
hulleim hullemaist
vangistab see kurjuse kongi
ja tasal sammul , tasemaist ,
kõnnib sel tänaval hingetu ,
vaim
No comments:
Post a Comment