vaevus

päike tõuseb
kuid loojub uuesti
hinge jõud rõugeb,
kuid taastub kiiresti

taevas liigub edasi
ja sinast saab puna
taevas endasse vahel kaob sedasi,
kuis võluvalt helendab ta kuma

ja vaim toas ringi tiirutab
külmust tunda , on ta peal
ja kurja valgust ringi liigutab
tal pole südant , ta ei tunne head

ja vana hing
vajub kaevu
ja täitub vaimuring
ta küll räägib , kuid vaevu

ja taevas upub kuu
ta ei tahaks tunda valu , vaeva
ja murelik on metsas tammepuu
ta tunneb kõike ja aega

ja niidul hein uljalt tantsib
ja tuult neid lükab tagant tasa
niidu sees õnnetu rott vantsib
piinab teda mustus ja vihm , alatasa

ja maas sööb tuha rohtu
kui keegi talle hauda kaevas
ja alles siis ta tunnetas ohtu
kui puhkas ta juba taevas