ma ei tea enam oodata
ma ei oska enam tahta
ja mõtteil lasen voolata,
koguda endasse pahna

ja tunda endas halba
ja vahel head
kuigi keerlemist salgab
mu õhuvoolus pea

ja kõik kordub
ja kõik on sama
ja iga olu koruds
marsib sama rada

ja kordus mind väsitab
väsitab ka see
et , eksides ma luban
ma enam nii ei tee

kuid kordub see ikka
ikka nii ma teen
kas üldse vältida saab seda
mis olema peab ees ?

mõtte , lendlev mul
kukub vaikselt tiiki
sama vaikselt summutab
süda mõtteriiki

ja aurustub vesi mu peas
kaob ta kui liblikas
ja lendavad ära ka mu vead
kui uusi vigu sigitan

ja ma hingan tolmu
ei , tolmgi see pole
miski muu see olnud
veel kui oli see olev

veelgi miskit mu ümber tiirleb
jääkamakaski nende seas
hoolimata pimeduse kiirest
tunnen armastust - see on hea