suurel väljakul munakivide peal
paljajalju purskkaevu visatud viimane raha
mis uppudes kaotab sära
ning vireleb kaua nagu laisk mälestus
noorusest kes lahkuda ei taha
alaealiselt raevukad värvid
su silmade kollakal klaasidel
alaealiselt toored riimid alaealiselt toored liikmed
sügistuulte noores ihkavas kihas
ikkagi augustikumasse peitmas
ja kui peitu enam pugeda ei saa
siis alaealiselt vahedad lõiked
hingetee suitsevas kelmides
ja lõpmatud leegid
ja kimbutäis krüsanteeme
ja kohutavalt segased eleegiad
koos alkoholi ja viirastuslikult selge ladina keelega
alaealine igihaljus
ning mittekunagi murdumise
jäik krõks
No comments:
Post a Comment