vahepeal on mul tunne, et kõik, mida ma kirjutan on täpselt üks ja sama asi..
mitte sõna-sõnalt, aga peaaegu, nii palju kui üldse saab olla peaaegu.
miks inimesed kardavad kirjutamist? mitte kantseliitlikku ''kirjandit'', aga päris kirjutamist, teadvuse voolu. whatnot.
see on ju kõige lähedam viis näha oma mõtteid jah ju
J.L.Borgesi kirjeldus Wordsworthi unenäost, kus kujutati mõndasugust Noa arhetüüpi oli kaunis..
ja see et unenägudes on meie personaalne igavik kokkupressitud kitsale tasandile, konsolideerin selle Borgesi idee üheks oma lemmikuks
targad inimesed on toredad, aga targad inimesed originaalsusega...
on toredad
aga targad kes ei karda maagilist realismi
meie ümber, tänapäeval kogu aeg
võrratuse võrrandi võlgased inimkond
andkem tagasi.
nad kardavad, sest kirjutades nad näevad, kui vilets on nende stiil ja kui kohmakad ja lapsikud nende mõtted :) ei ole tore näha oma lollust selgelt paberilt vastu vahtimas
ReplyDeletetahtsin ikka vastata, et kantse-liiklus(kantseliitlus) on ju kohmakas ja lapsik...
ReplyDeletekuigi jah.
raske öelda