iga päevaga pudeneb uusi tükke
vanade majade puitunult seintelt
vihmalõhnaga üheskoos
murduvad mälestused
ühekordseltkasutatavast minevikust
langevad esimese lume haprusega maha

tahaksin olla tark
teada mida  tähendavad sõnad
vahel tahan nii väga
et sunnin kõik ülejäänud vait
et püüda
ja lülitan välja heledalt kriiskava valguse esikust
ja tumeda nõutu peegelpildi
ja jälitavad tiirutavad varjud
mustadest-mustadest öödest

aga vahepeal püüdmisest ei aita
inimesed libisevad ikka
hetkedega käest kui liiv
valgusjugadena maantee
udusesse ogarusse