kord kolbast küll kajanud noot
kuldkuljuste paisunud kell
mil moodki olnud nii hell
nüüd ilmetuks suikunud hoob

nii tühiseks hajunud heli
mind rahutult lükkab hätta
kuhu tirid nii pingsalt, mu veli?
mind jätta!
kus puhkab mu kisade häll?