peegel.

sel heledal hommikul
peavalus ja naerus
segastes valudes
segane vaevus
peegeldab läbi
miskit, mis on
nii ere

ta pale helgib
ja ütleb otse
vaevu ta kelgib
rohkem ratsionaalselt
see leiab sus ülesse
kõik pahateod

kuidas nägi see välja
see hommik kui pettusid
see hommik kui ,,vastu pidasid''
see hommik kui nutsid
kui karjusid, nii kõvasti, aga samas nii vaikselt

ja kuidas lõpuks tuul kandis sellegi minema
kandis vaikse röögatuse, eemale, kaugele

ja mis jäi järgi ? hall, pime kast su ümber
just nimelt seda näitab peegel, su tühja hommiku
armutu giljotin.