Võti

kõige hullem on kaos,
kus seost ei ole ,
kus kõik on vaos ,
kuid teerada pole
kõige pimedam on tänav ,
kui sa ei tea kuhu minna ,
kõige tumedam on särav ,
kui surm puudutab su rinda
kõige ahnem on ahnus ,
mis kombib piire ,
jättes need lahku ,
ületades piire

sel pimedal tänaval ,
on üks maja ,
ta on kollane , must , värvitu
ja temas kuulda on kaja

selle uks avaneb
tormakalt , vaikselt
ja julgus kahaneb
ja süda paiseb
ja seal on üks tuba
kus täpselt - ei tea
seal toas on mugav
soe ja hea
kuid varsti on külm
ja jäik ja niiske
ja siis on küll ja küll
kosta langenuid piiske
seal toas
raamat loeb ennast
ja klaver mängib
kell jälgib ennast ,
tekk poeb sängi
ja kuulda on kiljeid ,
kunagist rõõmu
ja ammust surma
ammuseid mõõnu

seal toas käär lõikab pimedust
ja siiski midagi ei näe
ja tahe võidab himukust
ja võõras käsi haarab käe

kõige suurem kaos
langeb millalgi koost
kõige halvemast maost
tekib headus kõrgest soost

ja siis avab TEMA uksed
kaks on neid
ja mõlemal uksel
on võti
ja eri värvi vein