pea

pea , mu pea
mis mõelda ei tohiks
ning murest ohib
see pea , mu pea
täis õnne on
ja õnnetust ja ohtu

mäletab ta hirve , kes aasal sõi rohtu
tunnetades hirve silmis ta midagi
ohtu ?

oh pea , mu pea ,
see mäletab veelgi
mis oli ära
näeb, mis on eelgi