konkralik rada
kus puu pääl helgib tuul
kus päikene kuulatab tasa
kus pimedust peegeldab kuu
kaljul sillerdab
see sinine valgus
punase ojana
veri sealt valgub
kollane rohi
mis räsitud tulest
on ilu tast ammu
langenud sulest
ja sealt
ta tulebki ,
tulebki tasa
ta sammud on väiksed ,
kuid ärevus on suur ,
ja pimeduse paistel
teda vajutab tuul
ehtsas tule kiirtes on talisman
mis rääkida ei oska
aga tunneb ta küll ,
valu tas kostab
ei luba teda
päike siia
kuid rändaja ,
vaim ,
ei kao
ei kao , ei iial
No comments:
Post a Comment