istun iidsel
rooma müüril, söön Quiche'i
päikesesädemed hüplevad seinte
rasktel väsinud jäsemel
veel on vara
eespool müüakse õlut ja jäätist
seal kus vanasti võideldi
kus relvade valgusvihud sähvisid
rasketelt turvistelt
lõigates lahti raja teise ilma
kus kõigi saatus
otsustati ära
**************************************
mina lõikan noaga Quiche
ettevaatlikult lahutan ta kahte leeri
rõõmustan eine kollaka värvi
ja soolase maiste üle
siin võitlevad ainult tuvid
ja kärsitud turistid
ei ole enam ruumi ajaloo vapratele võitlejale
nende lava on mattund
väikeste elamute tihnikusse
nende lood
väikeste elamuste vahel
tahtmatult meenumas
justnagu natuke liiva varvaste vahel
justkui Antigone mõrkjad pisarad
vahepeal katuselt kukkumas
No comments:
Post a Comment