juunikuu üksikutel öistel tundidel
ulguvas tuules kui ülevalt
langeb armutult taevamudast
tillukeste tilkades
puhastust eksinud hingede peale
seisti üksinda
munakivide kiilastel päädel
tõsiste tammede tumedad tüved
kui pimedusesambad
valvamas lahususe
igat teravat kontuuri
nõndaviisi lahutati
kogemusilm sõmeraks tuhaks
tuulde kuluvaks
meenutuseks
pärjaks väsinud Parmenidesel
lõhki kistuks hulkunud penide poolt
viieteistkümnendal juunil
No comments:
Post a Comment