ma olen oma voodis paigal
ent samas liigun ajast-aega
joonistan sirkliga ringe
minevikumägedele
mille jalamitelt olin alla libisenud
ja iga kukutud meetri jooksul
tärkab kopsutolmust õhku
tuhat kaunist liiliat
õied nii võrratult kaugel
tean ennetada
igat sündi
kerge viipega
kuid lähemale minna
ma ei julge
No comments:
Post a Comment