kord kolmest kuust ma istun ühel toolil
ei mitte kuulsal, kullast leenil
on ees vaid tühjus
aga pole aega mõõta.
on jäänd vaid kühmus sõnad keelil
aralt katsun valgust kaeda
ega tool mul seda lase
vaatepilt see piirdub laega
etüüdil kaunis rõõmsad kased
on öö ja vihmasabin
puhastab kõik HETKESE,
kus üksik õlilamp
on huugand viltust võõrast
käed seotult järsult tõusen toolilt
ja must lahkub miskit pöörast.....
No comments:
Post a Comment