kirjutasin kord ridasid mehest
kellel sõnu polnudki peos
olid vaid krobelised kindad
ning katki kraabitud SEOS
ta lendes kord voolavas õhus
siis lainetas rahutus vees
ja ühel õhtul lakkamatus sajus
iseenda rongist astus maha
vaid kõrvus lakkamatu tees :
''kähku,kähku,kähku''
hing lahkub, kelle nägu ei nähtud
No comments:
Post a Comment