Mu mõistatus on pärit
seinal suurelt maalilt
ahmin õhku
mõtteid järan
pärnad naeratavad maalil
närivad ülahuult
nad närivad tempokalt raevukalt
mosaiiki katki seinalt pole leida
killud südames on sama katki
teravad

tahe minus sisemine tung
niisket udu endas kannab
suitsu mürgiks kandub uttu
udu - need on nähtamatud käed
ning nähtamatud soovid
mis on vaid selleks et peab
kohustuslik uks koridori otsas
mis kunagi ei sulgu

mikromaailm vees  surnult hingab
mitmes ruumis oleme
ning mitmes ajas
mosaiiki katki seinalt pole leida
killud südames on sama katki
teravad