ratsionaalselt ma ütleks ehk teisiti
kuid praegu hõljun ma pilvel
praegu õhk on arutult kerge
elul on nägu ja jumet

tuul kannab mind mööda metsa
pajusid, kaski, seenepõlde
näen päikest ja päeva reas
läbi ilusa prisma näen nüüd kõike

mustus hajub ja kustub tuhata
suitsu ei tõuse ammugi
õuna mürgisus on maitseta
eilsest elust oleks olnud loota paljutki

saite õigesti aru, ma olen kadund
kahe maailma vahel
kuid mitte kuskilgi,
ma praegu ei asu

tundeta vaakum on käes
vaakum vaakumita
pole midagi enam alles
tühjus on kõvasti teravam.