kastan põleb
uuesti ja jälle
külm on

ma olen varjus
aga vihma ei saja
pime on

tuul lükkab
elu edasi
vali on

tuleb laine
ja puhastab kõik
kurb on

kurb on,
et pole kurb
tunda midagi

ma ei tunne,
vaid kiigun
kahe maailma vahel

ma ei oska
mõista
sest pole
kes mõistaks

ma ei näe
mul jääb
silmi puudu

ja kisa,
kui vali,
see ei tee mind kurdiks

tõde on siin,
ja seal,
ma ei ulatu

tühjus on,
mõttetest täis
külm on.